Filmivõistlus Piibli põhjal

Lõpule on jõudnud lühifilmikavandite konkurss, mille korraldas Inglise ja Walesi Piibliselts eesmärgiga pakkuda võimalust toota 7-15 minutiline linateos Piibli teemal. 18. jaanuaril kuulutati 10 finalisti seast välja võitja, kelleks osutus 27 aastane Simeon Lumgair Londoni lõunaosast, kes saab 20 000 naela väärtuses professionaalset abi oma filmi võtete jaoks. Simeoni lugu pealkirjaga „Põgenenud vang“ põhineb apostel Pauluse kirjal Fileemonile, mis on toonud Piibli ajast tänapäeva. Paulus saadab Fileemoni juurde Oaneesimose, kes ongi põgenenud vang. Žüriile meeldis selline nägemus ning loo kaasaegne tõlgendus.
Kohtunikud leidsid, et kõik 10 finaali pääsenud ideed olid väga tasemel. Üks finalist oli kujutanud kadunud poja lugu katastrooffilmina, kus tegevus toimub maailmalõpu eel maa-aluses punkris. Film oleks kandnud nime „Üheteistkümnendal tunnil“. Üks finalist pakkus lugu Pauluse pöördumisest Damaskuse teel, kus tulevane apostel pistetakse psühhiaatriahaiglasse. Pakuti lugu Leemekist, kes 1. Moosese raamatus hüüab, et tema eest makstakse kätte 77 korda. Lugu oli toodud 18. sajandisse ning käsitles kahtlustamist, reetmist ja surma. Üks finalist pakkus lugu konnadest 2. Moosese raamatus, kelle Issand saatis egiptlastele nuhtluseks.

Üks žürii liige oli Hercule Poirot rollist tuntud David Suchet, kes oli vaimustatud Piibliseltsi pakutavast võimalusest lootustandval algajal teha film, mis pole lihtsalt meelelahutus, vaid kosutaks vaimu. Kohtunike hulka kuulus ka Wallace ja Gromiti multika autor Nick Park. Ülejäänud kolm žüriiliiget olid dokumentalist, helilooja ning ajakirja toimetaja.
Võitnud filmi võtted on plaanis veebruaris ja märtsis ning aprillis on autoril võimalik koos ühe kaaslasega külastada Hollywoodi ja saada seal oma filmile tagasisidet.

Advertisements

Plaan B

Austraalia Queenslandi Piibliselts osaleb projektis, mille nimi on Plan B ning mille eesmärk on rakendada ellu Jeesuse mäejutluses toodud eeskujud. Plaan B tähendab vastandit plaanile A, mille järgi käitub inimene teisega nii, nagu see käitub temaga, ehk silm silma ja hammas hamba vastu. See on tavaline inimlik käitumine, mis tekitab sarnaste sündmuste nõiaringi. Seevastu Plaan B, mis seisneb Jeesuse poolt õndsakskiidetute moodi käitumises, tekitab positiivse muutuse.
Kampaania väidab, et
Õndsad on vaimus vaesed ehk need, kes ei usu rikkust või staatust.
Õndsad on kurvad, kes kurvastavad maailma ebaõigluse pärast.
Õndsad on tasased, kes küll vihastavad, aga ei muutu kunagi agressiivseks.
Õndsad on, kellel on nälg ja janu õiguse järele ja kes otsivad õigust.
Õndsad on halastajad, kes elavad kaasa igaühele, kes seda vajab.
Õndsad on puhtad südamelt, kes kogu südamest soovivad käituda õigesti.
Õndsad on rahutegijad, kes tegutsevad selles sõjakas maailmas rahu eest.
Õndsad on need, keda õiguse pärast taga kiusatakse ja kes kannatavad õiguse nimel.

Kampaania tunnuslause on Mahatma Gandhi ütlustest: „Kui sa tahad näha maailmas mingit muutust, siis pead sa ise olema see muutus.“ Siit tuleb Plaan B teine tähendus – be ehk ole – ole ise see muutus. Tegelikult me saamegi muuta ainult iseennast. Kui tavaliselt piirduvad kristlased kümne käsu ettelugemisega, mis on pärit Moosese ajast, siis tuletab Plaan B meelde, et meil on ju nüüd Kristus. Kui tema Mäejutluse õndsakskiitmiste sisu oma isikliku eetika juhendina tõesti ellu rakendada, nagu tema seda mõtles, on muutus võimalik.

Plaan B soovitab varuda kogudustel kaheksa nädalat teekonnaks läbi kaheksa õndsakskiitmise. Iga nädala teema juurde kuulub harjutuste vihik, kuhu saab lisaks grupiaruteludele teha isiklikku elu puudutavaid märkmeid. Näiteks kaasaelamise teemal soovitatakse panna kirja, mis päevauudistes sind murelikuks või vihaseks muudab ning selle pärast palvetada, või pöörata tähelepanu oma lähedaste elule ja küsida, mida saaksid sina ära teha, kui kellelgi neist on raske aeg. Nii tegutsema õppides saab õndsakskiitmiste sisu tasapisi kirikute igapäevase tegevuse loomulikuks osaks.

Kampaania autor Dave Andrews on piibliõpetaja ja ühiskonnaaktivist, keda huvitab muutus läbi radikaalse vaimsuse, mil Kristus koguduses kehastub.
Dave Andrews rõhutab: tegutse, sest ilma millegi ellurakendamiseta ei saa me sellest asjast õieti aru. Ole kontaktis teistega, kes rahumeelse muutuse nimel tegutsevad. Ole julgustatud nende lugudest, mida ametlikud uudistekanalid ei pruugi kajastada. Ole toimuvast informeeritud, et teaksid, mida järgmisena ette võtta. Ole inspireeritud kõigest, mis sind ümbritseb, jaga oma muljeid ning mõtiskle õndsaksolemise sisu üle.

Hea valitsemistava Piiblist

2009. aasta algul asutasid Ühinenud Piibliseltsid koos kristliku teenistusega Beza International Ministries ettevõtmise nimega Aafrika Piibelliku Juhtimise Algatus, et pakkuda Aafrika juhtidele nende töös toetuspunkti Piibli tõdede näol.
Enamik Aafrika riike on sarnaselt Euroopa Liiduga ühinenud Aafrika Liiduks eesmärgiga arendada solidaarsust ja ühtsust Aafrika riikide vahel. Liidu peakorter asub Etioopia pealinnas Addis Ababas ning tänavu 25. jaanuarist 2. veebruarini peeti seal Aafrika Liidu 14. assamblee.
Samal ajal korraldas ka Aafrika Piibelliku Juhtimise Algatus Addis Ababas foorumi, kus kohtusid 150 juhti üle Aafrika, et seminaridel ja vestlusringides käsitleda, mida ütleb Piibel hea valitsemistava, vaesuse, konfliktide ja lepituse kohta. Konverentsile järgnes Aafrika Liidu Palvushommikusöök, kus osalesid Aafrika riikide presidendid ja peaministrid koos piibelliku juhtimise foorumi liikmetega ning kus tutvustati ka foorumil vastuvõetud avaldust.
Piibelliku Juhtimise foorumi ettekannete teemad olid: vaesus ja sotsiaalne tõrjumine; hea valitsemistava ja Piibel; Piibel ja konflikt ning leppimine. Piibliseltsi rahvusvahelise programmi juht David Smith loodab, et see üritus suunab tähelepanu juhtimisele kui teenimisele. Probleem on selles, et siinsete valitsuste tööga kaasneb tihti korruptsioon, skandaalid ja salatsemine.
Foorumi korraldajad on rõhutanud, et kindlasti pole nende eesmärk lihtsalt tsiteerida Piiblit. Mõistab Piibel ju ise hukka pelgalt pühalike sõnade tegemise ilma sõnadele vastavate tegudeta. Foorumi eesmärk oli selgitada välja, milline on piibellik arusaam avalikust elust, et seda oleks võimalik teoks teha, ehk: milles seisneb Jumala näo järele loodud inimese elu, kes puutub kokku teiste omasugustega terve kontinendi piires.

Kristlus ühendab

Iisraeli, Palestiina ja Iisraeli Araabia Piibliseltside töötajad on algatanud projekti tutvustamaks erinevaid rahvaid ühendavat kristlaseksolemise kogemust. Plaanis on koguda araabia ja juudi kristlaste tunnistusi oma elust, tõendamaks, et rahulik üksteise kõrval elamine on võimalik.
Projekti eesmärk on näidata Jumala kaudu avanevat leppimisvõimalust inimeste vahel, keda on kaua räsinud vastastikune vaen ja umbusaldus, millel ei ole paistnud lõppu. Kui mõni juut või araablane on tunnistanud end kristlaseks, siis suhtutakse sellesse kui reetmisse ning kodused ütlevad temast lahti. Samas leiab omade seast väljaheidetu uue kodu kristlaste seas ükskõik mis rahvusest.
Piibliseltsid soovivadki kolme vana Piiblimaa elanike seas tutvustada tõsiasja, et Kristuse kogudus on valmis oma rüppe vastu võtma igaüht, nii et iga uskuja saab seal tagasi oma täisväärtusliku isikliku elu ning samas kogudus kasvab ja levib maailmas, näidates, et Jeesuse läbi oma armastus, andeksandmine ja elu külg külje kõrval võimalikud. Kui rahu pole, saab seda ise ehitada, soovitakse projektiga näidata.
Kolme Piibli maadel töötava piibliseltsi algatus näeb ette 9000 raamatu väljaandmist, kus juudi ja araabia kristlased räägivad oma elust Jumala rahvana. Raamatutega on kaasas ka CD, kus tutvustatakse nende rahvaste kombeid, sest ühises Kristuse ihus osalemine ei tähenda erinevuste kadumist, vaid vastupidi, väärtuslikud iseärasused rikastavad kõikide elu. Filmiklippide kaudu saab heita pilku näiteks iga rahvagrupi kristlaste pühakodadesse, mis on kõik natuke erinevad. Ka on eri gruppidel erinevad näiteks ettekujutused, kuidas kasutada õnnistussõnu või kuidas täpselt mõista Jumala lubadusi.
Piibliseltsid on sellistest iseärasustest teadlikud ega arvagi, et tunnistuseraamatu materjali kogumine ja selle väljaandmine kujul, mis oleks vastuvõetav kõigile osapooltele, oleks lihtne ülesanne, aga Jumala sõna usaldusväärsusele toetudes arvatakse, et selle töö läbi saab usk lepitavasse Jumalasse hoopis kinnitust ning elule naabri silmade läbi pilguheitmine kinnitab sidemeid ja aitab üle saada eelarvamustest.
Lisaks 9000le raamatule, kus on iga päeva kohta ära toodud piiblisalm ja Piibli maade eri rahvustest kristlaste tunnistused oma isiklikust elust, on plaanis üllitada 10 000 palveraamatut.
Projekti toetavad mitmed teised piibliseltsid nagu näiteks Hispaania Piibliselts.

Tšuvaši Piibel

2010. aasta kevadeks on oodata tšuvašikeelse tervikpiibli trükist ilmumist. Venemaa Piibliselts on Ühinenud Piibliseltside ja annetajate toel välja andmas 7000-list tiraazi, milledest esimesed eksemplarid on juba trükitud. Turgi keelte hulka kuuluv tšuvaši keel saab seega teiseks keeleks Venemaa territooriumil peale vene keele, milles on välja antud tervikpiibel.
Tšuvašid pärinevad Euroopa iidsest bulgarite tsivilisatsioonist. Bulgari riik asus Volga ja Kaama jõgede piirkonnas 8.-14. sajandil ning tol ajal kasutati kirjutamiseks niinimetatud türgi ruunimärke. Edasi levis selles piirkonnas islam ning kirjutama hakati araabia tähestikus. Järgnenud mongolite vallutuste ajal käis kirjakeel alla ning Peeter I reformid omakeelset kultuuri ei soosinud. 18. sajandist pärinevad siiski esimesed tšuvašikeelsed usuteemalised raamatud, mis anti välja seoses vene vaimulike misjonitegevusega tšuvaššide juures. Piibli tõlkimine tšuvašši keelde algas 19. sajandi algul, esimesed osad Piiblist ilmusid 1820 ning nende väljaandjaks oli 7 aastat varem asutatud Venemaa Piibliselts. Uus Testament tõlgiti juba siis peaaegu üleni ära, ehkki trükivalgust nägid tookord ainult neli evangeeliumi.
19. sajandi II poolel elavnes tõlketöö taas, siis tegeles tõlkimisega tšuvašši rahvavalgustaja Ivan Jakovlev, kes pani aluse ka praegusele tšuvašsi tähestikule kirillitsa baasil, kuhu on lisatud neli oma tähemärki. Uus Testament ilmus trükist 20. sajandi algul, nagu ka mõned Vana Testamendi raamatud.
Tänapäeval räägitakse tšuvašsi keelt peamiselt Kesk-Venemaal Tšuvaššias, kus sel on ka ametliku keele staatus. Keele kõnelejaid on umbes 1,7 miljonit. Seda õpitakse koolides, kasutatakse meedias, kultuurisfääris ja igapäevase suhtluskeelena.
Kristlus on tänapäeval siinkandis levinud, kirikuid ja kogudusi on 200 ringis, olemas on nii õigeusukirik kui evangeelsed kogudused.
Peatselt ilmuva piiblitõlkega hakati tegelema 1991. aastal Tšuvašsia Piiblikomisjoni eestvõttel. Tõlkimist juhtis Tšeboksari ja Tšuvaššia metropoliit Varnava ning töö toimus Ühinenud Piibliseltside ja Vene Piibliseltsi Peterburi osakonna organiseerimisel ning rahalisel toel.

Tõlkijad olid tšuvaši kirjanikud ja keeleinimesed, kes töötasid käsikäes vaimulikega. Paljud vana tõlke sõnad vajasid täpsustamist, et lai lugejaskond võiks teksti omaks võtta ning samas sobiks tekst kasutada ka õigeusukiriku liturgias. Tõlkijad läbisid piiblitõlkimise kursused, sest see töö on väga spetsiifiline ja vajab väljaõpet isegi siis, kui tegemist on kümneid tavalisi raamatuid tõlkinud keeleinimestega.
Juba tõlgitud piibli raamatud ilmusid vahepeal proovitrükkidena ja vastutav toimetaja on olnud selle töö juures tuntud kirjanik Eva Lisina, kes elas seda tööd tehes aeg-ajalt ka Tšeboksaris nunnakloostris, et maise elu sekeldamine tõlkimist ei segaks ning tulemus sünniks palvemeeles. Ise paljutõlgitud kirjanik, peab Eva Lisina siiski just piiblitõlkimist oma elutööks. Ta on kirjeldanud, kuidas kirjanikud on enda väärtusest tihti väga teadlikud ning tõlkimise käigus oli seepärast eriti tunda, kuidas Jumal pidi nende iseteadlikkust lammutama, et tulemus oleks Jumala sõna. Nii kuluski Piibli tõlkimiseks kokku 17 aastat, sest mitte kohe ei õnnestunud kõik ja paljut tuli koos vaimulike ja Ühinenud Piibliseltsi tõlkekonsultandiga taas ja taas üle vaadata ja ümber mõelda.

Väga kaua kaaluti näiteks sõna „kirik“ kasutust. Tänapäeva lugejale tähendab see eelkõige kirikuhoonet või kirikut kui asutust, institutsiooni. Piiblis aga tähendab see usklike kogukonda mingis asulas ning eriti Vana Testamendi ajal polnud olemaski midagi sellist, mida me praegu kiriku all mõtleme. See probleem tuleb ette paljudes keeltes, ka vene ja inglise keeltes. Püüe Piibli tohutult rikast sisu ükskõik millises keeles adekvaatselt edasi anda pakub niimoodi igale keelele väga suurt arenguvõimalust.
Tšuvašši Piibli tõlkijad olid väga liigutatud, et lisaks finantstoele Ühinenud Piibliseltside kaudu on tulnud väljaande heaks annetusi ka kohalikelt kogudustelt. See on oma suuruselt nagu lesknaise antud kaks leptonit võrreldes näiteks Ameerika õigeusukiriku poolt antud 40 tuhande dollariga, aga seda kõnekam see on.
Tõlkijad loodavad, et vaimulikud, kes on harjunud kasutama jumalateenistustel vana, Jakovlevi tõlget, harjuvad ka uuega. Lohutust pakub teadmine, et kui haridustegelane Jakovlev ise viis 19. sajandi II poolel Piiblisse sisse hulga uudissõnu, sai temagi selle pärast tookord palju kriitikat. Samas on nüüdses tõlkes taas kasutusele võetud mitmeid arhailisi sõnu ja väljendeid, mis vahepeal olid juba unustusse jäämas, aga mida katsetades leiti, et nii avaneb teksti sügavus tšuvašsidele paremini.

Piibel sõjaväelastele

Hispaania sõjaväelastele on plaanis lähiajal kätte jagada 10 tuhat Uut Testamenti. Tegemist on Hispaania Piibliseltsi ja Hispaania sõjaväepiiskopkonna ühisprojektiga, mille käigus antakse välja spetsiaalsed Uue Testamendi raamatud moondamisvärvides kaantega ning raamatu lõpus oleva väikese temaatilise juhendiga tekstis orienteerumiseks. Viimasel leheküljel on Meie Isa palve.

Hispaania sõjaväes teenib üle 200 000 inimese. Osa neist võtab osa missioonidest teistes maades ning esimesed Uued Testamendid saidki kätte Liibanonis ÜRO rahuvalvemissioonil viibinud hispaania sõdurid, keda on seal üle tuhande. Testamendid viis kohale Hispaania sõjaväepiiskop Juan del Río Martín isiklikult, et anda need üle meestele, kes teenivad pingelises paigas kodust kaugel. Raamatu vahel oli ka kaart piiskopi siira sooviga, et Uue Testamendi juures mõtiskledes saaks Jumala armastus sõduritele tuntavamaks ning aitaks neid rahuvalvemissioonil.
Hispaania sõjaväelaste vaimu eest on hoolt kandmas terve piiskopkond, kus teenib üle 100 kaplani. Piiskopi soov on, et need spetsiaalsed Uue Testamendi väljaanded saaksid kõik hispaania sõjaväelased. Siin kasutatud hõlpsalt arusaadav tõlge valmis piibliseltsil 1976. aastal ja see kannab nime „Dios Habla Hoy“, „Jumal räägib praegu“. Tõlkimisel arvestati erinevate konfessioonide vajadustega ning see variant on levinud kogu hispaaniakeelses maailmas.

Piibel – osa haridusest

Venemaa Piibliselts laiendab heategevusel toetuvat projekti „Piibel – hariduse osa“, mis aastatel 2006-2008 kestis Vene Föderatsiooni piires, nüüd ka Lätti, Leetu, Moldovasse, Valgevenesse ja Ukrainasse. Projekti raames varustatakse nende maade venekeelsete üldhariduskoolide õpetajad Piiblit tutvustavate tasuta materjalidega, et õpetajad saaksid iseseisvalt tutvuda Piibliga kui kogu maailmat puudutava vaimuliku ja ajaloolise pärandiga ning võiksid seda edasi anda ka oma õpilastele.

Projektiga alustati 2006. aastal Venemaa kooliõpetajate jaoks. Kahe aastaga varustati üle 5 tuhande üldhariduskooli õpetaja Venemaa 75 regioonist komplektiga, mis sisaldas trükitud Piiblit õigeusukiriku sinodi tõlkes koos apokrüüfidega, elektroonilist piibliteatmikku, kus lisaks sinodi tõlkele on ka Vene Piibliseltsi tõlgitud Piibli raamatud, kommentaarid, otsingu võimalus ja elektroonilised ajalookaardid. Veel oli komplektis trükiväljaanne „Reisil koos apostlitega“, mis kujutab endast kaasaegses vene keeles apostlite tegude raamatut koos kommentaaride ning rohkete värviliste fotodega paikadest, kus apostlid omal ajal viibisid. Lisaks said õpetajad laiale lugejaskonnale mõeldud teose nimega „Populaarne piiblientsüklopeedia“ ning kaks suurt geograafilist seinakaarti, millel on kujutatud piirkonnad, kus toimusid nii Uue kui Vana Testamendi sündmused.

Projekti „Piibel – hariduse osa“ oli kiitnud heaks ka Venemaa haridusministeerium.
Ühe komplekti maksumus oli üle 1300 rubla, aga tänu projekti heaks annetajatele said õpetajad need materjalid tasuta, maksta tuli ainult postikulud. Materjalide saamiseks tuli esitada piibliseltsile lihtsalt avaldus. Seltsi töötajad käisid kahe aasta jooksul koolides projekti tutvustamas ning isegi kui 2008. aastal teatati ametlikult tutvustamise lõpetamisest, siis säilis võimalus tellida piibliõppekomplekti. Ning tänavu novembri lõpul teatas piibliselts üllatuslikult, et projekti käidi üle mitme aja taas tutvustamas – sedakorda oli tegu väljaspoolse initsiatiiviga ehk Tuula oblasti duumasaadiku kutsega varustada piibliõppematerjalidega selle piirkonna kooliõpetajaid ja koolide raamatukogusid.

Piibliselts on saanud ka palju tänulikku tagasisidet õpetajatelt, kes on seisnud pärast materjalidega tutvumist reaalselt küsimuse ees, kuidas anda Jumala sõna edasi tavakoolis. Näiteks keegi ajalooõpetaja kirjutab: „Ausalt öelda on Jumala sõna keeruline õpetada kui eraldi ainet, tegemist pole ju pühapäevakooliga. Aga Jumala abiga – nendes tundides, kus tuleb juttu kiriku või kunsti ajaloost, on enamik lugusid ja pilte Piibli teemadel ning siis me räägime Jumalast. Ma olen projekti üle väga rõõmus. Tegutseme ja palvetame üheskoos selle nimel, et meie lapsed saaksid Jumalale lähemale ja tunneksid tema armastust, nii et meie ühiskonnas oleks vähem kurjust, julmust ja ükskõiksust.“

Alates 2009. aastast hakkas Vene Piibliselts materjali levitama ka Lätis, Leedus, Ukrainas, Moldovas ja Valgevenes sealsete venekeelsete koolide õpetajatele. Nende vaimulikuks toetamiseks on plaanis kahe aasta jooksul tasuta jaotada 2 tuhat piiblihariduslikku komplekti. Projekti toetuseks on endiselt oodatud annetused ning projektil on Moskva ja kogu Venemaa patriarh Kirilli õnnistus.